Luigelaul
Шрифт:
M"arkasin, et taksojuht istus seal kivin"aoga ja j"ai vaatamata sellele, et tema reisijatel oli taksos k~olavast meloodiast suurep"arane tuju.
No selline on eesti mentaliteet – emotsioonide ja tunnete miinimum. Jagasin neid muljeid Svanaga.
– See on p~ohjapoolne k"ulm riik. Siinsed inimesed ei n"ae p"aikesekiiri pikka aega. See pole teie jaoks s"arav Armeenia, kus on palju p"aikesepaistelisi p"aevi. Kui palju teil neid aastas on?
– Kolmsada kolmk"ummend.
– ~Ondsus! Sul on lihtsalt vedanud!
Vahepeal astusime sisse m~onda hubasesse baari, kus m"angis aeglane dz"assmuusika ja paarid tiirlesid saali keskel l~odvalt.
Istusime laua taha ja juba tavavalgustuses sain l~opuks oma uut s~obrannat t"aiega n"aha.Ta v~ottis prillid eest ja ma n"agin kauni rebase n"aol ohtralt tedret"ahne. Lisaks pimestamisele, nagu tuli, punased juuksed, oli tal peenikese v"o"okohaga meislitud figuur ja kitsa kampsuni all paistis t"aisv"a"artuslik rind. Seda kaunistas luike kujutav ripats.
– Ma poleks pidanud seda "ara v~otma. Prillid sobivad sulle v"aga, – "utlesin ma tema siniste silmade kuristikku vaadates – ja "uldiselt meeldib mulle su v"alimus v"aga.
Svan punastas nende s~onade peale ja tema n"agu l~oi v~oluv naeratus.
– Noh, sa oled p~olev pruunijuukseline mees. M"arkasin seda kohe "Rebaseaugus" n"ahes.
V~otsin ta pisikesed peopesad ilusate lillade saialilledega ja hakkasin oma k"ates ~ornalt soojendama.
– Mida me joome?
– Armeenia br"andi, muidugi, kui neil seda muidugi on?
Svana k"usis selle kohta kelnerilt ja too noogutas jaatavalt.
– Ma pole kunagi su br"andit joonud.
– T"ana proovite.
Svana keerutas kaasa v~oetud klaasi ja hingas sisse joogi aroomi.
– Kas see on Armeenia br"andi? Sellel on uimane l~ohn.
– See on t"ukike Armeenia p"aikest.
– Mis s"arab 330 p"aeva aastas?
– T"aiesti ~oige.
Svana t"uhjendas aeglaselt iga lonksu nautides klaasi p~ohja. M~onus p~olev vedelik kallas sisse, soojendades meie s"udant ja hinge.
– Kui armas. Mul poleks midagi selle vastu korrata.
Nad t~oid meile veel kaks veiniklaasi ja siis veel "uhe.
– Nii et sa oled pooleldi norralane.
– Jah, ja mu ema pani mulle nime. Kaasaegsete norralaste esivanemad uskusid, et kui annate lapsele looma auks h"u"udnime ja kummardate teda, siis on see talisman kogu eluks: looma ja nimekandja vahel tekib m"ustiline side.M~oned selliste toteminimede levinumad naissoost variandid olid: Hrevna – "vares", Svana – "luik". Nii selgub, et tabasite t"apselt seda kohta, kui r"a"akisite Griegi meloodiast ja Tsaikovski Luikede j"arvest.
Svana sirutas graatsiliselt oma ~orna kaela, imiteerides luike ja keerates ripatsi rinnale.
– Ja teie vanemad ei eksinud. Oled t~oeliselt graatsiline, nagu luik.
Olime m~olemad m~onusalt purjus ja vaatasime teineteisele entusiastlike silmadega otsa ning kumbki oskas neist v"alja lugeda sisimaid soove.
– Kus sa peatusid?
– "Uli~opilaste hostelis.
– Vaene ta! Kas soovite veeta suurep"arase "o"o Viru hotellis?
Sain kohe aru tema s~onade t"ahendusest. Meid m~olemad t~ombasid kontrollimatult teineteise poole. Noh, ma teadsin "ule N~oukogude Liidu kuulsast hotellist "Viru" nende ~onnelike entusiastlikest lugudest, kellel oli v~oimalus seal v"ahemalt paar p"aeva elada.
Kuna polnud ikka veel kindel, et Svana tahab minuga "o"obida, k"usisin ettevaatlikult:
– Ja su vanemad ei muretse, kui sa v"aga hiljaks j"a"ad?
– Ja n"u"ud ma helistan neile ja "utlen, et j"a"an s~obra juurde "o"obima. Elame tegelikult linnast v"aljas, eramajas. Nii et nad m~oistavad mind. Kas saate mulle n"aidata, kust saate helistada?
Viimased s~onad olid eesti keeles adresseeritud kelnerile, kes saatis Svani masina juurde.
Istusin joodud konjakist ja "akilisest ~onnest, mis mind oli kuhjanud, palavalt. Kuni viimase ajani oli mul sigarettide komsomoliklassikaaslaste kampaanias igav, kuid n"u"ud plaaniti "uht"akki imeline ~ohtu noore v~oluva tulipunaste juustega t"udrukuga.
– Noh, k~oik on korras. Vanemaid on hoiatatud, oleme vabad, kallis Ara. Kas sa ei pahanda, kui ma sind nii kutsun? Kuni ma ei suuda su nime korralikult h"a"aldada.
– Tegelikult on Ara minu m"aletamist m"o"oda mingi brasiilia keelt k~onelev papagoi.Svana puhkes helisema naerma, millest sain kirjeldamatusse vaimustusse ja peagi kihutasime heas tujus taksoga Viru hotelli.
– Kelle heaks teie vanemad t"o"otavad?
– Mu isa on mu meremehaanikainsener. T"o"otab parvlaeval "Estonia". Seal nad tutvusid, kui mu ema Tallinna turistiks l"aks. N"u"ud on mu isa puhkusel, aga varsti l"aheb ta merele ja mina ja mu ema s~oidame temaga kaasa. Stockholmis l"aheme maha ja sealt l"aheme otse Oslosse. Seal elavad mu ema vanemad, minu vanavanemad.
– Nii et sa oskad ka norra keelt?
– Ma saan, aga mitte v"aga h"asti. Aga ~opingud loodan l~opetada Norras.
– Mida te kavatsete sinna j"a"ada? Kus sa praegu ~opid?
– L~opetasin hiljuti kooli ega ole veel otsustanud, kuhu astuda. Kas kunstiline v~oi muusikaline.
– Nii et sa oled veel v"aga noor!
– Jah, ma sain hiljuti 19-aastaseks.
Vahepeal astusime sisse Viru hotelli fuajeesse ja l"ahenesime vastuv~otule.
– Teie passid, palun.
Andsime oma dokumendid "ule.
– Mitu p"aeva kavatsete siia j"a"ada?
Vaatasime teineteisele k"usivalt otsa.
"Oleme lihtsalt "uhe "o"o," otsustas Svana.
Maksin ja l"aksime liftidesse.
– Kui h"asti k~oik v"alja kukkus. Kohad, kummalisel kombel, ei r"a"akinud s~onagi sellest, et meid ei registreeritud abikaasadena.
– L~oppude l~opuks on meil Euroopa ja kedagi ei huvita abielub"uroo passis oleva templi olemasolu. Ja kohti on, sest t"ana on neljap"aev ja Soome turistide tulva on oodata alles n"adalavahetusel. Nii nad viisid meid tasuta asulasse.