Luigelaul
Шрифт:
Mu kallid eesti lugejad! Kirjutasin selle l"abitorkava armastusloo vene keeles, aga kuna see on lihtsalt k"ullastunud teie imelisest riigist ja eriti pealinnast Tallinnast, otsustasin, et see tuleb t~olkida eesti keelde. Seda saab teha ainult arvutit~olk. See osutus h"asti v~oi halvasti – otsustate. Minu jaoks isiklikult oli teada-tuntud p~ohjustel lihtsalt v~oimatu midagi redigeerida v~oi parandada. Seega palun teil v~oimalikud vead mulle andeks anda ja mitte rangelt kohut m~oista.
N"u"ud on Eestisse minekuks vaja Schengeni viisat. Ja n~oukogude ajal oli "uks riik ilma piiride ja t~oketeta ning Tallinnasse j~oudmiseks piisas Moskvasse (NSVL pealinna) j~oudmisest, rongi v~oi lennukiga s~oitmisest N~oukogude Eesti pealinna ja isegi siis. usuti, et olete v"alismaal.
Kohtusime restoranis Fox Nora. Oleme sellest omap"arasest Tallinna asutusest juba ammu kuulnud. See asus keskaegse maja keldris kuulsa Van Thomase (vana Thomase) torni l"ahedal. K~oik siin oli l"abi imbunud keskaegse Baltikumi h~ongust: kiviseinad, v"arelevad k"u"unlad, liharohke n~oud, rahvusriietes ettekandjad – k~oik see l~oi m~onusa hubase ~ohkkonna. P"arast paari veiniklaasi l~o~ogastusime ja kui l~obus muusika hakkas k"aima, hakkasid paljud meist tantsima.
K~oikjal k~olasid eestikeelsed tervitused:
– Tere (Tere)
– Tere khomigut, – k~olas vastuseks.
J"arsku kuulsin keset seda eesti pol"ufooniat:
– Miks sa ei tantsi? Kas sul ei ole l~obus?
P"o"orasin "umber ja k"u"unalde valguses n"agin kitsaste prillidega ja pikkade punaste juustega preili. Ta r"a"akis v"aga soravalt vene keeles, mis polnud kohalikele noortele omane, kuid tema korrektses vene keeles oli ka minu k~orva jaoks meeldiv balti aktsent. – On sul igav? Tule, ma teen sulle tuju.
Kindlasti ei saanud ma sellisest kutsest keelduda.
"Kui daamid kutsuvad h"arrased, ei saa h"arrad "uksk~oikseks j"a"ada," vastasin ja l"aksime tantsima.
Kiirest muusikast sai aga "usna ruttu aeglane romantiline meloodia ning n"u"ud v~otsime omaks ja hakkasime tangot esitama. Tema tulipunastest juustest ~ohkus peent h~orgu sampooni l~ohna, mis oli segatud just dusi alt tulnud puhta keha l~ohnaga.
– Mis su nimi on?
Noh, kuna me oleme nii l"ahedased, et tunneme vastastikuseid l~ohnu, siis on aeg "uksteist tundma ~oppida.
– Minu nimi on Svana.
– Kui huvitav nimi. T"aiesti harjumatu minu jaoks.
– See on v"aga haruldane ja sugugi mitte eestimaine.
– Ja mida?
– Norra keel.
– Sa "ullatad mind! Kust sai eestlane Norra nime? Ja mida see t"ahendab?
– Oh, see on pikk lugu. "Utle parem, mis su nimi on?
– Minu nimi on ka ebatavaline, juba teie k~orva jaoks.
– Mitte midagi, mitte midagi. R"a"akige. ma olen v~oimeline. ma saan selle kinni.
– Minu nimi on Harutyun.
– K~olab originaalselt!
– Kas see on t~oeline armeenlane?
– Kindlasti mitte norra keel.
– Ja mitte eestlane.
Hakkasime koos naerma ja sain aru, et tutvumine toimus.
– Kuule, Harutyun! Istume oma lauda ja samal ajal r"a"agime oma nimedest.
See "oeldi nii loomulikult, et ma ei julgenud oma uuest tutvusest keelduda.
J~oudsime lauda, mille "a"ares istus juba kaks t"aiskasvanut – mees ja naine.
– Saage tuttavaks! Need on minu vanemad. Isa nimi on Aleksander ja ema nimi on Ingrid. Ema, isa on Harutyun. Me just kohtusime temaga.
– V"aga kena! V~ota istet. Kas sa tahaksid midagi s"u"ua?
– Ei ait"ah! Ei ole n"aljane. Meil oli siin nii toekas l~ounas"o"ok. – Ja jook?
– Ma ei keeldu.
Ettekandjad t~oid mulle kiiresti s"o"ogiriistad ja klaasi ning Aleksander valas mulle punase veini. Ta oli n"aruse kiilaspea, teravate n"aojoontega ja kena svaana rebase n"agu meenutas tema isa. Aga punased juuksed – see oli Ingridi ema v"arv.
– Noh, "utle Harutyunile. Nagu olen m"arganud, olete tulnud kaugelt ja mitte "uksi, vaid kampaaniaga.
Hakkasin r"a"akima, kes me oleme ja kust me p"arit oleme. Svan ja ta isa kuulasid t"ahelepanelikult, aga Ingrid mitte ja ma sain aru, et ta ei saa vene keelest h"asti aru. Minu oletuse kinnituseks oli see, et Aleksander kummardus vahel tema poole ja seletas lahti, mida ma juba eesti keeles olin "oelnud.
– Ema saab vene keelest v"aga halvasti aru.
– Ma sain sellest juba aru.
"Ta on tegelikult norralane.
– Siit sa saidki oma norrakeelse nime!
– Aga mu isa on venelane, kuigi elas kogu elu Tallinnas. Ja tema perekonnanimi on venelane – Morozov.
– Nii et sa oled Svana Aleksandrovna Morozova. K~olab muljetavaldavalt, nagu Griegi meloodia "Hommik, Peer Gynt" segatuna Tsaikovski "Luikede j"arve" balletiga.
– Vau! Ja sa tabad t"apselt seda kohta ja isegi mitte sooja, vaid otse kuuma.
– Mis m~ottes? Mida sa silmas pead?
– R"a"agime sellest mujal, privaatsemas keskkonnas.
Mulle hakkas Svan aina rohkem meeldima. Tema kergus, naeratus ja t"aielik Balti tsilli puudumine soodustas suhtlemist v"agagi.
– Ma ei ole vastu. Aga ma ei tunne linna, nii et valik on teie.
– Seal on "uks vaikne koht, kus m"angitakse jazzi. Kas sulle meeldib jazz?
– Pole nii hull, aga mulle meeldib.
– L"ahme siis. Ema, isa – me kaome "ara, "ara viitsi. Ja j"atad omadega h"uvasti.
Kui taksosse h"uppasime, kostisid autod raadiost r~o~omsat armeenia laulu kuulsa popartisti esituses.
– Kuule, Svana! See on armeenia keelne laul minu auks.
Svana kuulas ja naeratas.
– Millest see naljakas meloodia r"a"agib?
– Kevadest, maist ja teie t"udruks~obrast.