Исландские королевские саги о Восточной Европе

Джаксон Татьяна

Ynglinga saga etter KRINGLA (AM 35 fol) / J. G. Jorgensen. Oslo, 2000.

Отдельные переводы «Саги об Инглингах»:

Испанский:

La saga de los Ynglingos. Snorri Sturluson. Valencia, 2002 (S. I. Lluch).

Немецкие:

Leipzig, 1826 (E. M. Amd).

Weimar, 1827 (D. G. von Ekendahl).

Шведский:

Snorre Sturlesons Ynglinga-saga. Uppsala, 1854 (C. Save).

Русский:

Снорри Стурлусон. Сага об Инглингах // СВ. 1973. 36. С. 238–264 (С. Д. Ковалевский).

Литература

Heusler 1908; Schiick 1910; Nerman 1914; Finnur J'onsson 1934; 'Akerlund 1939; Beyschlag 1950; Lie 1961; Dum'ezil 1962; Ellehoj 1965; Schier 1970; Gurevich 1971; Ciklamini 1975b; Ross 1978; Turville-Petre 1982; Faulkes 1984; Noonan 1986; Whaley 1991; Krag 1991; Steinsland 1991; Sawyer 1992; Klingenberg 1992;

Джаксон 1993a; Klingenberg 1993; Klingenberg 1994; McTurk 1994; Svanhildur 'Oskarsd'ottir 1994; Sundqvist 2002; Мельникова 2003; H'agerdal 2004; Orton 2005; Wiirth 2004; Смирницкая 2005; Faulkes 2005; J0rgensen 2007; Sundqvist 2009; McKinnell 2009; Jorgensen 2009; Mundal 2009; Mundal 2010; Гвоздецкая 2011.

Текст

Публикуется по изданию: Snorri Sturluson. Heimskringla. I / Bjarni Adalbjamarson ('IF. В. XXVI). 1941. Bis. 9-83.

I. kapituli

Kringla heimsins, s'u er mannf'olkit byggvir, er mjk v'agskorin. Ganga hgf st'or or 'utsj'anum inn 'i jgrdina. Er that kunnigt, at haf gengr fr'a Ngrvasundum ok allt 'ut til J'orsalalands. Af hafinu gengr langr hafsbotn til landnordrs, er heitir Svartahaf. S'a skilr heimsthridjungana. Heitir fyrir austan 'As'i'a, en fyrir vestan kalla sumir Eur'op'a, en sumir Ene'a. En nordan at Svartahafi gengr Sv'ithj'od in mikla eda in kalda). Sv'ithj'od ina miklu kalla sumir menn eigi minni en Serkland it mikla, sumir jafna henni vid Bl'aland it mikla. Inn nordri hlutr Sv'ithj'odar liggr 'obyggdr af frosti ok kulda, sv'a sem inn sydri hlutr Bl'alands er audr af s'olarbruna. 'i Sv'ithj'od eru st'orherud mgrg. Thar eru ok margs konar thj'odir ok margar tungur. Thar eru risar, ok thar eru dvergar, thar eru bl'amenn, ok thar eru margs konar undarligar thj'odir. Thar eru ok d'yr ok drekar furduli-ga st'orir. 'Or nordri fr'a fjgllum theim, er fyrir 'utan eru byggd alia, fellr 'a um Sv'ithj'od, s'u er at r'ettu heitir Tanais. Hon var fordum kgllud Tanakv'isl еда Vanakvisl. Hon komr til sj'avar inn i Svartahaf. 'i Vanakv'islum var th'a kallat Vanaland eda Vanaheimr. S'u 'a skilr heimsthridjungana. Heitir fyrir austan 'As'i'a, en fyrir vestan Eur'op'a. (Bis. 9-10)

II. kapituli

Fyrir austan Tanakv'isl 'i 'As'i'a var kallat 'Asaland eda 'Asaheimr, en hQfudborgin, er var 'i landinu, klludu their 'Asgard. En i borginni var hgfdingi s'a, er 'Odinn var kalladr. Thar var bl'otstadr mikill. Thar var thar sidr, at t'olf hofgodar v'aru oeztir. Skyldu their r'ada fyrir bl'otum ok d'omum manna 'i milli. That eru d'iar kalladir eda dr'ottnar. Theim skyldi thj'onostu veita ok lotning allt folk. Odinn var hermadr mikill ok mjk v'idfprull ok eignadisk mgrg r'iki. […] (Bls. 11)

V. kapituli

Fjallgardr mikill gengr af landnordri til 'utsudrs. S'a skilr Sv'ithj'od ina miklu ok Qnnur r'iki. Fyrir sunnan 'ijallit er eigi langt til Tyrklands. Thar atti Odinn eignir st'orar. 'i thann t'ima f'oru R'umverjahfdingjar v'ida um heiminn ok brutu undir sik allar thj'odir, en margir hfdingjar fl'ydu fyrir theim 'ofridi af s'inum eignum. En fyrir thv'i at 'Odinn var forsp'ar ok fjglkunnigr, th'a vissi hann, at hans afkvaemi myndi um nordrh'alfu heimsins byggva. Th'a setti hann broedr s'ina, V'e ok V'ili, yfir 'Asgard, en hann for ok d'iar allir med honum ok mikit folk annat. For hann fyrst vestr 'i Gardar'iki ok th'a sudr 'i Saxland. Hann 'atti marga sonu. Hann eignadisk r'iki v'ida um Saxland ok setti thar sonu s'ina til landsgaezlu. Th'a for hann nordr til sj'avar ok t'ok s'er b'ustad 'i ey einni. Thar heitir n'u 'Odinsey 'i Fj'oni. […] (Bls. 14)

VIII. kapituli

'Odinn setti lgg 'i landi s'inu, thau er gengit hfdu fyrr med 'Asum. […] Thessa Sv'ithj'od klludu their Mannheima, en ina miklu Sv'ithj'od klludu their Godheima. 'Or Godheimum sggdu their mQrg t'idendi. (Bls. 20, 22)

IX. kap'ituli

'Odinn vard s'ottdaudr 'i Sv'ithj'od. Ok er hann var at kominn dauda, l'et hann marka sik geirsoddi ok eignadi s'er alia v'apndauda menn. Sagdi hann sik mundu fara 'i Godheim ok fagna thar vinum s'inum. N'u hugdu Sv'iar, at hann vaeri kominn 'i inn forna 'Asgard ok myndi thar lifa at eil'ifu. […] (Bls. 22)

XII. kap'ituli

Sveigdir t'ok r'iki eptir fdur sinn. Hann strengdi thess heit at leita Godheims ok 'Odins ins gamla. Hann f'or med t'olfta mann v'ida um heiminn. Hann kom 'ut 'i Tyrk-land ok 'i Sv'ithj'od ina miklu ok hitti thar marga fraendr s'ina ok var 'i theiri fgr fimm vetr. Th'a kom hann aptr til Sv'ithj'odar. Dvaldisk hann th'a enn heima um hr'id. Hann hafdi fengit konu th'a, er Vana h'et, 'ut 'i Vanaheimi. Var theira sonr Vanlandi.

Sveigdir for enn at leita Godheims. Ok 'i austanverdri Sv'ithj'od heitir boer mikill at Steini. Thar er steinn sv'a mikill sem st'ort h'us. […] (Bls. 27)

XXVII. kap'ituli

[…] Fr'odi var hermadr mikill. That var 'a einu sumri, at Fr'odi f'or med her sinn til Sv'ithj'odar, gerdi thar uppr'as ok herjadi, drap mart folk, en sumt hert'ok hann. Hann fekk allmikit herfang. Hann brenndi ok v'ida byggdina ok gerdi it mesta hervirki. Annat sumar f'or Fr'odi konungr at herja 'i Austrveg. That spurdi 'Ottarr konungr, at Fr'odi var eigi 'i landinu. Th'a st'igr hann 'a herskip ok ferr 'ut 'i Danmgrk ok herjar thar ok faer enga m'otstgdu. […] (Bls. 54)

XXXI. kap'ituli

Sglvi h'et saekonungr, sonr Hggna 'i Njardey, er th'a herjadi 'i Austrveg. Hann 'atti r'iki 'a J'otlandi. Hann helt lidi s'inu til Sv'ithj'odar. Th'a var Eysteinn konungr 'a veizlu 'i heradi thv'i, er L'ofund heitir. Thar kom Sglvi konungr 'a 'ovart um n'ott ok t'ok h'us 'a konungi ok brenndi hann inni med hird s'ina alia. […] (Bls. 60)

XXXII. kap'ituli

Yngvarr h'et sonr Eysteins konungs, er th'a var konungr yfir Sv'iaveldi. Hann var hermadr mikill ok var opt 'a herskipum, thv'i at th'a var 'adr Sv'iar'iki mjk hersk'att, baedi af Dgnum ok Austrvegsmgnnum. Yngvarr konungr gerdi frid vid Dani, t'ok th'a at herja um Austrvegu. 'A einu sumri hafdi hann her 'uti ok for til Eistlands ok herjadi thar um sumarit, sem heitir at Steini. Th'a k'omu Eistr ofan med mikinn her, ok 'attu their orrostu. Var th'a landherrinn sv'a drj'ugr, at Sv'iar fengu eigi m'otstgdu. Fell Th'a Yngvarr konungr, en lid hans fl'ydi. Hann er heygdr thar vid sj'a sj'alfan. That er 'a Adals'yslu. F'oru Sv'iar heim eptir 'osigr thenna. Sv'a segir Thj'od'olfr:

That stgkk upp,

at Yngvari

S'yslu kind

of s'oit hafdi

ok lj'oshgmum

vid lagar hjarta

herr eistneskr

at hilmi v'a,

ok austmarr

jfri fllnum

Gymis lj'od

at gamni kvedr. (Bls. 61–62)

XXXIII. kap'ituli

Qnundr h'et sonr Yngvars, er thar naest t'ok konungd'om 'i Sv'ithj'od. Um hans daga var fridr g'odr 'i Sv'ithj'od, ok vard hann mjk audigr at lausaf'e. Qnundr konungr f'or med her sinn til Eistlands at hefna fdur s'ins, gekk thar upp med her sinn ok herjadi v'ida um landit ok fekk herfang mikit, ferr aptr um haustit til Sv'ithj'odar. Um hans daga var 'ar mikit 'i Sv'ithj'odu. Qnundr var allra konunga vinsaelstr. […] (Bls. 62)